Kas soovite tasuta lõunat? Aga kui toit tuleb ise kaasa võtta ja valmis teha?

Eile osalesin Tallinna Linnavolikogu õiguskomisjoni istungil, kus ühe punktina käsitleti linnaelanike küsitluse korraldamist, et uurida, mida arvatakse tasuta ühistranspordist. Küsimus esitatakse järgmiselt: „Kas toetate tasuta ühistransporditeenusele üleminekut alates 2013. aastast Tallinna ühtse piletisüsteemi liinidel?” ning vastusevariandid küsimusele on „jah” „ei”.

Täna võib anda Tallinna ühistranspordile hindeks koolipoisi nõrga kolme, kuna kvaliteet ei ole just kiita. Minu arvates on kõige hullem olukord just trolliparki vaadates, kus linnas liiguvad ringi pigem muuseumieksponaadid. „Tasuta“ ühistransport asja kindlasti ei paranda. Et viia teenuse kvaliteet tasemini, mida Euroopas näha võib, siis oleks ehk lootust, et inimesed seda rohkem kasutama hakkavad. Uskudes, et ühistranspordi kvaliteeti tõstmata inimesed massiliselt ühistransporti kasutama hakkavad ja autod koju

jätavad, on palju loodetud. Selle arusaama võttis hästi kokku ka halduskogu esinaine, kes ütles et tema tütar elab Venemaal ühes suuremas linnas, kus on tasuta ühistransport. See pidi olema nii jube, et sinna poole ei maksa isegi mitte vaadata.

Mulle jääb arusaamatuks: kas tõesti keegi linnavalitsusest usub, et kui küsida, kas soovite tasuta ühistransporti, siis on tegemist objektiivse küsimusega, millele saab anda mitu vastust? „Ei“ vastust ei saa anda, „jah“ vastus toetab aga linnavalitsuse mõtet teha endale propagandat. Mäletame kartulihunnikuid Vabaduse platsil, mis pärast kuskil mädanesid. Nüüdse küsitluse läbiviimiseks on planeeritud kulutada 32 000€ (vanas vääringus 500 691 krooni). Kas tõesti ei ole selle rahaga midagi muud paremat teha? Minu arusaam poliitikast on küll selline, kui oled rahva usalduse saanud, siis julge ka oma poliitikat ellu viia, selleks ei pea igat otsust rahvaküsitlusega kinnitama.

Neile kes loodavad, et selle mõttega pileteid kontrolliv MUPO kaob, pean kahjuks pettumuse valmistama, kuna mõte kehtib ainult Tallinna elanikele ja kõik, kes ei ole Tallinna sisse kirjutanud, neid hakkab ikka MUPO püüdma ja ühistransporti peatama, et kindlaks teha kes on oma ja kes mitte.

Komisjoni istung oli tuline ja isegi Keskerakonna liikmetele tundus asi kahtlane (mis sest, et kõik hiljem eelnõu poolt hääletasid). Õhku jäi küsimus, mille arvelt kaetakse 20 miljoni lisaeuro vajadus tulevase küsitlusega kinnitatud idee teostamiseks. Teame, et linna finantsolukord ei ole just kiita. Alles äsja tõsteti lasteaiakoha tasu lapsevanematele kolmandiku võrra. Sama hästi oleks võinud välja pakkuda idee, et kõik lapsed saavad tasuta koha korda tehtud lasteaias

Kokkuvõttes tuleb öelda, et kavandatav küsitlus tasuta ühistranspordi üle meenutab küsimust: kas soovite tasuta lõunat? Küsimust esitades jäetakse ütlemata, et peate ise varuma toiduained, keetma valmis supi ja olema valmis seda jagama küsijaga, kes teile seda tasuta lõunat pakkus.

Tallinn tahab kõigist linnakodanikest reisisaatjad teha

Tallinlased vajavad pigem puhast ja kvaliteetset ühistransporti, mitte ühistranspordi võrdsustamist sotsiaalabiga, mida Savisaar pakub.

Küll aga on lastele lasteaiakoha tagamine omavalitsuse ülesanne. Rahvastikuregistri andmeil elas Tallinnas augustis 29 295 last vanuses 1-6 aastat, neist 15 926 olid vanuses kuni 1-3 aastat.  Rohkem kui veerandil Tallinna lastest pole kohtade puudusel võimalik munitsipaallasteaias käia. See on asi, millega linnavalitsus peaks tegelema ja mitte kavandama tasuta ühistransporti lootuses sellega 2013. aasta sügisel valijate hääli osta.

Eelmiste valimiste eel saatis Tallinna linnavalitsus hädasolevad inimesed kollaste vestidega ühistranspordis seiklema, selle asemel, et neile reaalset tulevikuvaadet pakkuda. Nüüd näib, et linnavalitsus tahab kõigist linnakodanikest reisisaatjad teha. See on sama solvav kui lasteaiakoha maksumuse tõus kolmandiku võrra, millega käis kaasas udujutt sellest, kuidas linn lasteaedade rahastamist suurendab. Soovitaksin linnajuhtidel Vabaduse platsi kontorihoonest välja tulla ja pealinna tegelikele muredele otsa vaadata.

Milleks kaotada loodut?

Laupäevalavati Kadrioru pargis külastajatele linnainstallatsioonide festivali Lift 11 viimane teos „Rada metsas“ mille loojaks on Jaapani arhitekti Tetsuo Kondo. Nädalavahetusel käis pargist läbi väga palju inimesi, kes tulid sinna kaema nii uut teerada, mis on rajatud puu otsa, kui ka äsja avatud jaapani stiilis pargi osa. Inimeste näoilmest võis välja lugeda, et nähtud vaev on ennast õigustanud ja alustatud teed tuleks kindlasti jätkata.

Suurt küsimust tekitab aga see, miks nii soojalt vastuvõetud arhitektuurirajatis nelja nädala pärast uuesti maha võetakse? Kas põhjuseks on raha puudumine või on sinna ilmtingimata turvameest kõrvale tarvis? Või on kellegi arvates see siiski ebasobiv rajatis ja sellepärast ajutine, mis sest et inimestele meeldib ja see sobib antud pargi kompleksi väga hästi. Selle rajatise ärakaotamise plaanid tasuks kindlasti uuesti läbi mõelda ja ehk on olemas võimalus kuidas Kadrioru park saaks endale ühe vahva rajatise igaveseks juurde.

Eestis kahjuks veel puudub korralik pargikultuur, mida toetaksid läbimõeldud pargikompleksid, kuid õnneks sinna suunas vaikselt liigutakse, kuigi see teekond tundub linnapilti vaadates üpris vaevaline. Sellele aitaks kindlasti kaasa asjaolu, kui meie linnapargid oleksid korras ja hooldatud. Kindlasti riivab iga pealinnlase pilku see, kui Šnelli pargis peavad veelinnud ujuma sogases, reostatud ja lehkavas vees, või et pooled parkidesse rajatud kõnniteed ei kannata vihma, mis muudavad need mõne hetkega läbimatuks sooks tervisesportlaste jaoks.

Siinkohal kutsuks üles linnaisasi rohkem rõhku panema meie parkidele, mis poleks pelgalt vaid muruplatsid vaid korralikult hoolitsetud ja läbimõeldud rohealad. Kui pargi idee on läbimõeldud ja ta on visuaalselt korras ja puhas, tõmbab see sinna kohe rohkem inimesi, mille heaks näiteks on Kadrioru park (mis endiselt vajaks arendamist ja mida õnneks ka tehakse) või Mustamäe männipark .

Riidepunkt

Sattusin Kristiines kõndides ühe suure rohelise kasti juurde. Lähemal vaatlusel selgus, et tegemist on riidepunktiga. Sinna saavad inimesed viia oma vanu, kuid veel korralikke rõivaid ja jalatseid, mis jagatakse edasi abivajajatele. Minu meelest on see väga tänuväärt ettevõtmine. Loodan, et inimesed võtavad selle omaks ja riided, mis on väikseks jäänud või mida enam ei kasutata, ei visata lihtsalt minema, vaid viiakse sinna (see ei ole kindlasti koht kuhu võiks panna katkiseid, määrdunud või muul moel ebakõlblike riideid).

Huvitav kas selliseid kohti on veel? Tean, et Saksamaal on selliseid kaste järjest, kus inimene saab valida ise kuhu oma asjad annetab (n: Aafrika lastele, kodututele jne).

Lahe leid

Päris lahe leid, mis on toodud ülesse Tallinna lahe põhjast. Loodus on proovinud hakkama saada inimese poolt tekitatud reostusega ja selle enda rüppe võtnud. Küll ei saanud aru, millise kaubandusketi ostukäruga tegemist oli, aga pilti vääris see käru siiski.

Euro

Külastasin eile Eesti Panka ja teemaks oli EURO - mis kaasneb euro tulekuga, miks see hea on, kui kindel on euro tulek. Ettekande tegi Eesti Panga asepresident Rein Minka. Rõõmustav oli muidugi näha ka, et tervitama oli tulnud Eesti Panga president Andres Lipstok.

Vaikselt hakkab tunduma, et sellest eurost on räägitud ja räägitud, kuid ikka on asjad mida ei teadnud või pole tähele pannud. Minu jaoks oli uus teadmine see, et kui on ülemineku aeg ja poes saab maksta nii krooni kui euroga, siis tagasi võib anda raha ainult eurodes.

Teiseks muidugi tekitas inimestes palju saginat ja pahameelt, et rahaautomaatidest ei ole võimalik saada viie euroseid (väiksem mida saab on 10 eurone). Pangad hoiavad sellega kokku oma kulusi, kuna Eestis täitab automaadi kassette ja viib kohale G4s ainult (võib öelda, et väikestviisi monopoli seis). Kui täna on võimalik saada automaadist 50 ja 25 isegi, siis ei tundu see küll väga hea mõttene pankade poolt, oma kulusi kokku hoides. Loodan siiski, et kui see nii peaks minema, siis inimeste pahameel ja käitumine annab pangale piisava signaali, et siiski 5 eurosed ka automaati tekivad.

Lisaks muidugi tavapärane tõde, et kurss jääb samaks ja vahetamine toimub 0 krooni/euro eest (ei tohi võtta teenus tasu selle eest).

Reformierakond: linnaosade säilimine on tallinlaste võit

Tallinna volikogu Reformierakonna fraktsioon tervitab linnavalitsuse otsust säilitada Tallinna linnaosad, märkides, et Reformierakond on endiselt seisukohal, et iga linnaosa moodustaks eraldi valimisringkonna.

„Kõigi linlaste huvides on korras ja puhtad tänavad. Niisamuti on oluline, et linnaosa hoitaks ja arendataks edasi,“ ütles Reformierakonna fraktsiooni esimees Remo Holsmer. „Seetõttu on väga oluline linnaosade säilimine, mille eest Reformierakond kindlalt seisnud on.”

„Linnaosad on erinevad ja seetõttu ei saa Pirita probleemidele läheneda samamoodi nagu Lasnamäe omadele,“ lisas Holsmer. „Kui linnaosad oleks kaotatud, siis ei oleks tagatud see, et  linnavõimu juures oleks kõigi linnaosade esindajad. Oluline on ka ajalooliste linnaosade, nagu Nõmme ja Pirita, idendideedi ja eripära säilimine,“ lisas Holsmer.

„Mul on hea meel, et linnavõim on Reformierakonna survel linnaosade säilimise osas aru pähe võtnud. Loodan, et varsti jõutakse ka arusaamisele, et lasteaedade rahastamine tuleb säilitada eelmise aasta tasemel nagu on seda avalikkusele korduvalt lubatud,“ sõnas Holsmer.

Aasta aega tagasi kogus Reformierakond linnaosade säilitamise toetuseks üle 14 000 tallinlase allkirja. Toona algatas Keskerakonna fraktsioon eelnõu, millega sooviti kaotada Tallinna linnaosad. Muudatuse eesmärgiks oli mitte kulude kokkuhoid, vaid soov moodustada Tallinnas üks valimisringkond, millega sooviti tagada Keskerakonnale soodsam valimistulemus.

Jää ja tule pidu

Külastasin Kadriorus toimunud “Jää ja tule” pidu. Jättis väga sümpaatse mulje. Päris hästi on sinna tehtud kujud nii jääst, kui ka lumest. Oma lemmiku panin siia ka ülesse .

Kõigil kellel vähegi aega, mingi vaatama. Soovitatavalt õhtul, siis on mõnusalt valgustatud need.

ELi põllumajandustoetused võrdseks või kadugu üldse!

Täna ilmus Kristiina Ojulandi poolt pressiteade, mida ka mina olen ammu õigeks pidanud. Paraku peab tõdema, et kui põllumajandustoetused tehakse kõigile ühetaoliseks on see minumeelest ikkagi paigalseis, kugi väike leevendus eestlaste jaoks. Usun siiralt, et kui me kaotaksim ära põllumajandustoetused, mõjuks see nii meile kui ka EL-ile väga tervendavalt. Praegu toimub ikka totaalne turu solkimine läbi toteerimise. Kui me kõiki põllumehi toetame, siis võiksime sama hästi ka kõiki mitte toetada ja olukord oleks sama. Ellu jääks nutikamad, tublimad jne. Meil ei ole vaja kasvatada banaane seal, kus need tegelikult ei kasva ja maksta selle eest veel peale. Ehk siis veelkord, soovin omalt poolt jõudu ja jaksu, surumaks läbi olulist liberaalset põllumajandus reformi.

Lisasin siia ka Ojulandi pressiteate 

Ojuland: liikmesriikide põllumajandustoetused võrdseks või kadugu üldse

Eesti eurosaadik Kristiina Ojuland on seisukohal, et Euroopa Liidu liikmesriikidele makstavad põllumajandustoetused peavad olema võrdsetel alustel või kaduma üldse.

Kolmapäeval Euroopa Parlamendis kogunenud liberaalide fraktsiooni ALDE põllumajandustöögrupile, mille eesmärgiks on välja töötada liberaalide ühised seisukohad Euroopa Liidu põllumajanduspoliitika reformi osas, ei ole vastuvõetav tänane olukord, kus liikmesriike ei kohelda põllumajandustoetuste osas võrdsete printsiipide alusel.

Ojuland märkis, et olukord, kus näiteks Kreeka põllumajandusettevõtted saavad kordades rohkem toetusi kui põllumajanduse viljelemiseks palju halvema kliimaga Soome, loob Kreekale selge konkurentsieelise.

Ojuland lisas, et ELi toetused Eesti põllumajandusele on veel väiksemad kui Soomes, mis paneb Eesti põllumajandusettevõtted kehvemasse olukorda, kui mõnede vanade liimesriikide omad. „Selline ebaõiglane kohtlemine ei saa igavesti kesta,” toonitas Ojuland.

“Mäletan väga hästi seda aega, kui pidasime liitumisläbirääkimisi ning meid ja teisi toonaseid liitujaid pandi valiku ette, kas võtate või jätate. Nüüdse põllumajanduspoliitika reformi käigus tuleb õiglane süsteem sisse viia,“ ütles Ojuland.

“EL ei ole täna valmis põllumajandustoetusi täielikult lõpetama, sest ka teised riigid maailmas teevad seda, mistõttu peame oma tootjaid kaitsma. Seniks kuni jätkub toetuste ja dotatsioonide karussell maailmas, siis olgu nad vähemalt Euroopa Liidus võrdsetel alustel,“ kinnitas Ojuland.

Samuti tuli töögrupis kõne alla toetuste maksmine mittetootmise eest. Leiti, et olukord mõnedes vanades ELi liikmesriikides on kohati lähenenud juba absurdi piirini ning selle osas oldi ülimalt kriitilised.

Tallinn vähendab bussiliiklust

Selline kurb uudis, et Tallinna linnavõim plaanib vähendada bussiliiklust. See tähedab, et ühissõidukid hakkavad tipptunnivälisel ajal senisest harvemini liikuma.

Minumeelest on see väga taunimisväärne olukord. Kui linna suures pildis tahab, et autosi sõidaks vähem ja inimesed kasutaksid rohkem ühistransproti, siis antud olukorras töötavad nad küll endale vastu. Liiklus kultuur ja inimeste harjumised ei juhtu üle öö. Kui linn head teenust ei suuda pakkuda, siis ei maksa loota, et siin ummikud väheneks ja autosi oleks sammuti vähem.

Kaotage ükskord need reisisaatjad ära ja las bussid sõidavad! Minule ei ole vaja neid, aga külmas ei taha ka kaua seista ja oodata seda bussi. Tallinn hoolib lausest on saanud “Tallinnal on täitsa ükskõik”.

Siin kohal oleks ehk kohane anda välja Tallinnale tudengi vaenulikkuse preemia juba ette ära 2010 aasta eest Tallinnale. Kõiugepealt pileti hinnad mitmekordseks, nüüd siis harvendame sõidukordi. Vägisi noritakse ikka linnarahvaga tüli.

Postimees: Veebruarist tuleb Tallinnas bussi kauem oodata